Larix
Eurojaapani lehis
Larix x marschlinsii Coaz
Return to previous page
Lehistest
Lehis
Eurojaapani lehis
Eesti kõige kiiremakasvulisem okaspuu
Lehistest üldiselt
Lehistest
Lehised on soe-parasvööndi mägede ja jahe-parasvööndi madalike suvehaljad okaspuud.
Nad on levinud Põhja-Ameerikas, Aasias ja Euroopas. Areaalis kasvavad puht- ja segapuistutena, ulatudes polaarsest tundrast steppide piirini. Lehis on väga vana okaspuuperekond, mis tekkis kriidiaja lõpul. Tertsiaaris levis ta Kesk-Hiinast Altai kaudu Lääne-Siberisse ja Euroopasse. Jää kandis lehise itta, lõunasse ja läände. Lõunas tõrjuti ta teiste puuliikide poolt välja, läänes kujunesid euroopa (Larix decidua) ja siberi lehis (Larix sibirica). Hiljem vallutas siberi lehis Euroopa kirdeosa ning moodustus iseseisev liik – vene lehis (Larix russica). Hiinast pärinevast Vaikse ookeani harust moodustus Baikali taga dauuria lehis (Larix gmelinii) ning tekkisid jaapani ja ameerika liigid.
Tähtsamad lehiseliigid
Tähtsamad lehiseliigid
- Euroopa lehis – Larix decidua Mill. Syn. Larix europaea Lam. et DC. [decidua (lad.k.) – varisev, mahalangev]
- Vene lehis – Larix russica (Endl.) ex Trautv. Syn. Larix rossica (Regel) Trautv., Larix sukaczewii Dyl. [rossica (lad.k.) – vene, sõnast Rossia – Venemaa]
- Siberi lehis – Larix sibirica Ledeb.
- Dauuria lehis – Larix gmelinii (Rupr.) Kuzeneva. Syn. Larix dahurica Turcz. ex Trautv.
- Kuriili lehis – Larix gmelinii var. japonica (Maxim. et Regel) Pilger. Syn. Larix kurilensis Mayr; Larix dahurica var. japonica (Maxim. et Regel)
- Jaapani lehis – Larix kaempferi (Lamb.) Sarg. Syn. Larix leptolepis (Sieb.et Zucc.) Gord., Larix japonica Carr. [Kara-matsu (jaap.k.) – talveks surev mänd]
- Ameerika lehis – Larix laricina (Du Roi) K.Koch. Syn. Larix americana Michx., Larix microcarpa Desf.
- Läänelehis – Larix occidentalis Nutt. [occidentalis (lad.k.) – lääne-, sõnast occidens – lääs, õhtumaa]
LEHIS metsa- ja pargipuu. Eesti Metsaselts, 2004
Koostaja ja toimetaja Harri Paves
Eurojaapani lehis – Eesti kõige kiiremakasvulisem okaspuu
Eurojaapani lehis – Larix x marschlinsii Coaz
- Syn. Larix xeurolepis A.Henry – värdlehis;
Larix x henryana Rehder;
Larix decidua x Larix kaempferi
Šotimaal on eurojaapani hübriidne lehis tekkinud väljaspool mõlema vanema (euroopa ja jaapani lehise) looduslikku areaali. Dr. Augustine Henry kirjeldas Dunkeldi lossi lähedal kasvavat puud ajakirjas Proc.
Irish Academy 25. sept. 1919. a., andes talle nimeks Larix x eurolepis Henry. Samasugust hübriidi oli aga kirjeldanud kaks aastat varem Šveitsi metsateadlane dr. J.W.F. Coaz Zürichis ilmunud ajakirjas “Forstwesen” nr. 68, 1917. a., arvates ekslikult, et vanemateks on jaapani ja siberi lehis.
Lehised Söe arboreetumis
30-aastased eurojaapani lehised Söe arboreetumis
Eesti Metsainstituudile saadeti Kanadast tutvumiseks kataloog “A list of seed in the Canadian Forestry Service Seed Bank, June 1974”. Kataloog sisaldas väga paljude puuliikide seemneid, mis olid korjatud enamuses Põhja-Ameerikast ja ka Euroopast. Kuna seemneid sai tellida tasuta, oli harukordne võimalus katsetada paljude võõrpuuliikide kasvatamist Eestis. Sealt sooviti vastutasuks vene lehise ja halli lepa seemneid, mida me ka korduvalt Kanadasse läkitasime.
1976.a. suvel saabusid esimesena tellitud seemned ja nende hulgas oli väga väike kogus Taani Kuningriigi Farefoldenis asuvast seemlast korjatud F1 eurojaapani lehise seemned, mille emapuu, jaapani lehis, on pärit Jaapanist ja kasvatatud seemnepartiist 68031.
Ulukikaitse
Lehise kõige suurem vaenlane on metskits, õigemini sokk. Mai- ja juunikuus hõõrub ta oma nahkseid sarvi vastu noori puid. Miskil kummalisel põhjusel otsib ta teiste puude hulgast just lehised välja ja hõõrub neilt koore maha. Lehisetaimi ei ole üleüldse mõtet metsa istutada, kui nendele kaitset ei korraldata.
Üheks peaaegu sajaprotsendiliseks kaitseks on tühi plastikpudel. See tuleks nööriga kinnitada taime kõrvale maasse torgatud toki otsa. Nööri võib panna otsaga pudelisse ning see väga lihtsalt korgiga kinni keerata. Soovitav on kasutada sellist nööri, mis päikese ultraviolettkiirtele vastu peab, näiteks vana hea heinapalli nöör. Igale taimele on vaja panna kõrvale oma tokk pudeliga.
