Eesti kõige kiiremakasvulisem okaspuu
Eurojaapani lehis – Larix x marschlinsii Coaz
- Syn. Larix xeurolepis A.Henry – värdlehis;
Larix x henryana Rehder;
Larix decidua x Larix kaempferi
Šotimaal on eurojaapani hübriidne lehis tekkinud väljaspool mõlema vanema (euroopa ja jaapani lehise) looduslikku areaali. Dr. Augustine Henry kirjeldas Dunkeldi lossi lähedal kasvavat puud ajakirjas Proc. Irish Academy 25. sept. 1919. a., andes talle nimeks Larix x eurolepis Henry. Samasugust hübriidi oli aga kirjeldanud kaks aastat varem Šveitsi metsateadlane dr. J.W.F. Coaz Zürichis ilmunud ajakirjas “Forstwesen” nr. 68, 1917. a., arvates ekslikult, et vanemateks on jaapani ja siberi lehis. Nimeks andis Coaz Larix x marschlinsii Coaz, sest puud kasvasid Šveitsis Grinsoni kantonis Tschannerholzis Marschlinsi lossi lähedal. Kuna kõigi tunnuste võrdlemisel on selgunud, et vanemateks said olla kohalik euroopa ja kingituseks saadud jaapani lehis, tunnistati Systematic Botany Labratory poolt 22. septembril 1995. a. õigeks ja kehtivaks nimi Larix x marschlinsii Coaz (nomen 316718).
Eestis on kasutusel olnud nimevariant Larix x eurolepis Henry – värdlehis (Laas, 1967, 1987). Eesti Botaanilise Terminoloogia ja Taimenimetuste Komisjoni otsusega 2003. aastast nimetati värdlehis ümber eurojaapani lehiseks.
Ajendi selle hübriidiga tegelemiseks on andnud ta hämmastavalt kiire kasv ja suhteliselt suur vastupidavus lehisevähile. Kogu maailmas on tekkinud justkui eurojaapani lehise uurimise buum. Taanis ja Lõuna-Rootsis on ta kuulutatud kõige produktiivsemaks puuliigiks riiklikul tasandil. Austrias, Prantsusmaal ja Saksamaal rajati 1972. a. üheaegselt lehiste katsekultuurid. 1989. a. katsetulemusi võrreldes selgus, et eurojaapani lehise puidutoodang on kuni 140% suurem euroopa või jaapani lehise toodangust. Kanadas ja USA-s võeti hübriidi kasvatamine riiklikku programmi, soovitati kasvatamiseks sobiva kliima ja mullastikuga piirkonnad. Raiering planeeritakse 20…25 aastale.
Eestis on paar aastakümmet eurojaapani lehist katsetanud ja propageerinud ainult Ülo Erik. Seemet telliti Euroopa seemneäridest, seejuures ka ülikallist esimese põlvkonna F1 seemet. Tulemused on head. Pikknurme metskonna Söe arboreetumis ületavad puud kasvus kõiki teisi liike. Ka teistel katsealadel (Järvselja, Elva metskond) on tulemus sama.
Kui euroopa lehise õietolmuga viljastub või viljastatakse kunstlikult jaapani lehise emasõis (käbialge), tekib hübriidse seemne esimene põlvkond F1 – eurojaapani lehis, millel on mõlema vanema morfoloogilised tunnused (vähe “lahjendatud” kujul). Külvates F1 seemne, saame heteroosse (kiire kasvuga) järglaskonna. Kui F1 puud on jõudnud seemnekandvuse ikka, saame juba teise põlvkonna F2 seemne, mille kiire kasv säilib. Järgmistel põlvkondadel heteroos kaob.
Eurojaapani lehise põhilised erinevused vanemapaarist on nõrgalt punaka varjundiga kollakad või helepruunid üheaastased võrsed (euroopa lehisel hallikaskollased, jaapani lehisel punakasvioletjad). Nõrgalt sinaka varjundiga rohelised okkad (euroopa lehisel rohelised, jaapani lehisel pealt sinakasrohelised, alt valkjasrohelised). Valminud käbid on helepruunid, seemnesoomused liibuvad, veidi tagasi pööratud ülaservaga, kattesoomused nähtavad läbi käbi basaalosas (euroopa lehise seemnesoomused sirged, liibuvad, ei avane valmimisel, kattesoomused nähtavad kogu käbi ulatuses; jaapani lehise käbid avanevad täielikult, seemnesoomuste serv tugevasti tagasi käändunud). Eurojaapani lehis õitseb hiljem kui euroopa lehis, kuid varem kui jaapani lehis. Seemnete täisteralisus on madalam kui euroopa või jaapani lehisel: vaid 10…15%.
LEHIS metsa- ja pargipuu. Eesti Metsaselts, 2004. Koostaja ja toimetaja Harri Paves