30-aastased eurojaapani lehised Söe arboreetumis

Eesti Metsainstituudile saadeti Kanadast tutvumiseks kataloog “A list of seed in the Canadian Forestry Service Seed Bank, June 1974”. Kataloog sisaldas väga paljude puuliikide seemneid, mis olid korjatud enamuses Põhja-Ameerikast ja ka Euroopast. Kuna seemneid sai tellida tasuta, oli harukordne võimalus katsetada paljude võõrpuuliikide kasvatamist Eestis. Sealt sooviti vastutasuks vene lehise ja halli lepa seemneid, mida me ka korduvalt Kanadasse läkitasime.

1976.a. suvel saabusid esimesena tellitud seemned ja nende hulgas oli väga väike kogus Taani Kuningriigi Farefoldenis asuvast seemlast korjatud F1 eurojaapani lehise seemned, mille emapuu, jaapani lehis, on pärit Jaapanist ja kasvatatud seemnepartiist 68031.

Meile läkitatud seemned külvati 1977.a. kevadel väetatud freesturbaga täidetud plastmassnõusse ja seemikud koolitati sama aasta suvel rullidesse. Kahjuks pole teada, kui palju taimi üldse oli, kuid väike kogus (arvatavasti 10 istikut) anti Elva metsamajandile. 1978.a. sügisel istutati 6 istikut Söe arboreetumi ülesküntud endisele paeklibusele põllumaale. 1999.a. nimetati see puude grupp Söe arboreetumi eraldiseks number 24. Vaata asukohta.

Selgituseks veel: hübriidse lehise ladinakeelne nimi Larix x eurolepis Henry tunnistati kehtetuks ja alates 22. septembrist 1995 on uus nimi Larix x marschlinsii Coaz. Ka eestikeelne nimi muutus, endise värdlehise asemel kehtestati uus – eurojaapani lehis. Keskkonnaministri käskkirjaga lubatakse eurojaapani lehist kultiveerida ka RMK metskondades.

2006.a. sügiseks kasvatasid need puud väikese juubeli puhuks oma elu 30. aastarõnga. Meil on andmeid ka varasematest mõõtmistest, mis on alljärgnevas tabelis, kusjuures puude vanus oli 1996.a. 20 a, 2001.a. 25 a ja 2006.a. 30 a.

Puu number	Kõrgus, m			Rinnasdiameeter, cm			Mass, tm
	1996	2001	2006	1996	2001	2006	1996	2001	2006
1	16,5	18,5	21,3	30	37	40,5	0,54	1,02	1,26
2	14,0	19,6	22,4	29	33	36	0,43	0,91	1,05
3	14,0	19,5	21,9	28	32	35,5	0,40	0,80	1,00
4	14,0	19,5	23,1	28	36	39	0,40	1,02	1,26
5	15,5	18,0	21,6	24	28	31	0,11	0,62	0,76
6	15,0	19	22,3	29	37	42	0,88	1,02	1,41

Puude kõrgused mõõdeti kõrgusmõõtjaga “Vertex”, rinnasdiameeter 0,5 cm täpsusega ja mass Ozolinsi lähendi järgi.

Kui oletada, et hektarile istutatakse 1000 eurojaapani lehise istikut ja 30 aasta möödudes on neist säilinud 700 tk, siis puu nr 5 järgi oleks – 700 x 0,76 tm – mass pro ha 532 tm. Kui aga võtta aluseks puude nr 1 ja nr 4 andmed, siis oleks 700 x 1,26 tm – mass pro ha 882 tm. Veel utoopilisemad oleksid andmed, kui aluseks võtta puu nr 6 dimensioon, selle kohaselt oleks – 700 x 1,41 tm – pro ha 987 tm! Kõige tõepärasem tulemus peaks olema, kui aluseks võtta kuue puu keskmine mass s.o 1,12 tm, seega oleks eurojaapani lehisepuistu oletatav tagavara 30-aastaselt – 700 x 1,12 – 784 tm.

Puude juurdekasv kestab ja pärast viieaastast vahet selguvad uued andmed. Eeltoodud arvud on Eesti tingimustes sedavõrd erakordsed, et pole mõtet neid hakata võrdlema meie kohalike mändide või kuuskedega.

Ülo Erik, 2008. 30-aastased lehised Söe arboreetumis – Dendroloogilised uurimused Eestis IV, Eesti Metsaselts, Tartu. Lk 45-47.